Kuidas kõik algas?
Kõige esimese unistusena mäletan, et soovisin endale suureks saades pisikest karvast koera. Olin juba omaette elama kolinud, kui minu tädi võttis endale Pomeraniani – see oli armastus esimesest silmapilgust. Teadsin, et sarnast koera ma olen terve elu otsinud. Kuid Pomeranian minule tundus liiga pisike ja habras. Lõpuks leidsin, et Saksa spitse on viite erinevat suurust. Ning sealt algasid minu esimese Saksa spitsi otsingud.
Kui ma olin oma lapsepõlvekodust välja kolinud alustasin kohe ka koera otsingutega. Leidsingi endale ühest kennelist ideaalse Saksa väikese spitsi. Kui aga mu elukaaslane kuulis palju tõutunnistusega koer maksab, ei olnud ta nõus, et me kulutame niipalju raha koerale. Mis siis muud üle jäi, tuli hakata otsima mujalt kutsikat. Kuna väike spits ei ole väga tuntud tõug, siis teda on üpriski keeruline mujalt saada. Lõpuks leidsin Okidokist kuulutuse kus müüdi väikest spitsi, tõutunnistusega ja 2x odavamalt kui kennelis kutsika eest küsiti. Muidugi oli vaja kohe sõita kutsikale järgi…
August 2019 liitus meie perega Cherry. Kutsikat koju tuues tundus kõik imeline. Cherry paistis olevat terve ja õnnelik koer, ei kujutanud ettegi mis meid tegelikut ees ootas.
Paar päeva koos elades, harjus Cherry meiega kiiresti, ning siis ka hakkas näitama oma tegeliku iseloomu. Ta oli koguaeg kuri, agressiivne. Ründas meid igal sammul. Pissis igalepoole. Tahtis kõiki inimesi hammustada. Otsisin abi internetist ja raamatutest. Paljud tarkuseterad aitasid Cherryt paremuse poole, kuid mitte piisavalt. Mõtlesime, et võib-olla aitab vanus… Kindel oli, et suvalisest kohast me koera enam kunagi ei võta.
Olin kuulnud, et spitsidele meeldib rohkem elada mitmekesi. See andis mulle hea võimaluse võtta teine karvapall juurde. Seekord kindlasti usaldusväärsest kennelist. 2020 Septembris liitus meie perega Fluffy Wonder Sky Lady.
Sky tulek meie koju aitas Cherry iseloomu paranemisele palju kaasa, kuid mitte piisavalt. Otsisime abi erinevatelt “spetsialistidelt” kes isegi ei tahtnud meie problmeemidest midagi kuulda. Käisime probleemsete koerte koolitusel, abi ei olnud millegist – väikesed märgid paremuse poole minemisest, kuid mitte piisavalt. Lõpuks sain loomaarstilt soovituse käitumisspetsialisti kohta. Läksime tema juurde konsultatsiooni, poole tunniga sain väga palju targemaks.
Käitumisspetsialistist oli nii palju abi, et iga päevaga nägime kuidas Cherryl hakkab parem. Ta muutus rahulikumaks, agressiivsus hakkas kaduma. Lõpuks ta sai isegi läbi lastega.
Tänaseks on Cherry käitumine muutunud tundmatuseni. Cherry jookseb ise külalistele vastu, tervitab neid. Tervitab endale tuttavaid lapsi musidega. Mõne inimese peale ta veel on kuri, aga ega kõik ei peagi kõigile meeldima.
2022 aastal sündis Kirsipere esimene pesakond, kust tüdruku otsustasime omale jätta. Sellist ägedat koerapere ei osanud ma väiksena küll unistada.
Cherry on ka põhjuseks miks ma soovisin kenneliga alustada. Tema nime järgi sai ka meie kennel nimeks Kirsipere. Meie soovime anda oma koertele parimat võimaliku kodu, ning püüame kaasa aidata, et meie koerte minevik ja tulevik oleksid alati õnnelikud.